HELPS Estonian Text

Raske psüühilise haigusega inimestel esineb sagedamini ka tõsiseid füüsilise tervise häireid võrreldes tavainimestega. Sellise rahvatervise seisukohalt olulise erinevuse põhjuseks ühelt poolt näiteks psühhiaatrilise haiguse raviks kasutatavate psühhotroopsete (ja teiste) ravimite kõrvaltoimed ja vaimse tervise häiretega inimeste tervisekäitumine ning elutingimused teisalt. Nii esineb vaimse tervise häiretega inimestel tavapärasest sagedamini suitsetamist, ebatervislikku toitumist, vähest füüsilise aktiivsust ja alkoholi liigtarvitamist ning elutingimused on sagedamini ebatervislikud. Siiani ei ole maailmas välja kujunenud peaaegu mitte mingeid süsteemseid lähenemisi vaimse tervise häiretega inimeste terviseedenduseks. Euroopa Liidu piires esineb lisaks sellele suuri erinevusi elamistingimustes, pakutavates terviseteenustes ning nende kättesaadavuses. Sellest tulenevalt on tõenäoliselt suur ka somaatilist tervist mõjutavate riskide variatsioon Euroopa Liidu maade vahel.

HELPS projekt loob Euroopa info- ja ekspertvõrgustiku eesmärgiga parandada psühhiaatriliste häirete tõttu hospitaliseeritud või erinevates hooldeasutustes viibivate inimeste füüsilist tervist. Somaatiliste haiguste leviku, nende seisundite riskitegurite ja teostatava varase diagnostika ning ennetuse ulatuse hindamiseks kogutakse andmeid fookusgruppide, Delphi ja süstemaatiliste kirjanduse ülevaadete metoodikaid. Delphi harjutuste käigus palutakse psühhiaatritel ja teistel ekspertidel jagada infot teemadel nagu näiteks vaimse tervise häiretega hospitaliseeritud inimestel esinevate füüsilise tervise haiguste levik ja riskitegurid, olemasolevate hindamistehnikate sobilikkus, terviseennetuse programmide kättesaadavus ning rakendamise ulatus haiglates ja hooldeasutustes. Fookusgruppe korraldatakse ühes või enamas osaleva riigi tervishoiuasutuses, kus töötajate ja patsientide käest uuritakse nende subjektiivset arusaama füüsilise tervise probleemidest, nende suhtumist terviseriskide põhjustesse ning ohjatavusse, nende valmisolekut osaleda terviseedenduslikes tegevustes, nende hinnangut rutiinsete hindamisetehnikate sobivusest ning mõttekusest ja arvamust ennetuse sekkumistest ning programmidest. Sellisel moel saadud andmed ja tulemused kantakse elektroonilisse infosüsteemi (terviseennetuse vahendite kogumik), mille kasutamise mugavust ning sobivust testitakse projektis osalevate maade psühhiaatrilise ja sotsiaalse abi süsteemi asutustes.